Täna kohtasin Leninit

Päriselt ka! (Õnneks ei olnud ta elus)
Ma tahtsin täna ennast kokku võtta ja lõpuks ometigi minna parajasti toimuvale rahvusvahelisele animatsiooni-meediakunsti festivalile (umbes viimasele seansile, eelnevatel päevadel lihtsalt ei jõudnud...), aga siis tekkis mul hoopiski tuju minna Чистые пруды'sse. Kuidas see eesti keeles nüüd ongi... Aa, Patriarhi tiigid! (ma ei saa sellest tõlkeloogikast küll üldse aru...Otsetõlkes oleks "Puhtad tiigid", see kõlaks muidugi imelikult, aga miks just "Patriarhi"?) Ma ei tea, kust see tuju tuli, ehk sellest, et väljas oli täpselt selline ilm, et Woland võiks olla liikvel - tuuline, pilvealune, külm ja salapärane. Ja ma ei olnud Чистые пруды juures veel käinud, ometigi on see põhi-Bulgakovi-koht ja ma armastan Bulgakovit. Jah, see on sama koht, kus Berlioz jääb mahapillatud päevalilleõli tõttu trammi alla. 
Fotoretke asemel tuli niisama retk, sest et fotoka aku tühi (ja pime(nemas) ka juba nagunii).
Kokkuvõte: ma arrrrrrmastan seda kanti! Ei mingit stalinistlikku arhitektuuri ega viisnurki! - noh, mõnda viisnurka nägin ka, aga mitte seoses arhitektuuriga. Mulle nimelt jõudis seal olles pärale, et mul on stalinistlikust massiivsest arhitektuurist ja kogu sellest sümboolikast juba natuke kopp ees - seda on liiga palju. Aga Чистые пруды (selgituseks pean mainima, et tegelikult on seal ainult üks tiik, ei mõista, millest mitmus) ümbruskonnas on imeilusad vanad majad. Natuke nagu Peterburis (minu mälu järgi). Üks arhitektuurimälestis teise otsa, ajaloomälestistest rääkimata. Majad, kus elasid Puškin, Eisenstein, kus plaaniti 1905. aasta revolutsiooni... Ajalugu ja kultuuri võib seal sisse hingata. Tühjad kõrvaltänavad - noh, tühjad küll vähemalt pühapäeva õhtul... aga tühi tänav - Moskva puhul see on juba midagi erilist. Sopilised tagahoovid ja, vahelduse mõttes madalad või olematud tarad. Mõnusad kohvikud ning tavalisest märgatavalt vähem putkasid, poode ja silte. Saatkonnad - ma nägin seal mitut saatkonda ja mulle on jäänud mulje, et saatkonnad asuvad tavaliselt eriliselt mõnusates, ajaloolistes ja ilusates linnaosades. Nii tundub olevat vähemalt Tallinnas (Kassisabas on päris mitu saatkonda), Reykjavikis ja Riias. Ja Moskvas ka. Igatahes märgib saatkondade kohalolu minu jaoks linnaosa erilist rahulikkust ja ehk ongi vaid rahulikkusega tegemist - on rohkem aega ümbruskonna ilu märgata.
Ja - seal oli Lenin. Lenin Žukovski uulitsas. Olin metroosse tagasi jalutamas, et koju sõita, jõudsin just tänava viimase majani ja valmistusin ümber nurga pöörama. Selle tänava viimase maja juures oli miskit siseõue laadset, planguga varjatud ja plangus oli värav. Värav oli lahti, ma heitsin möödaminnes pilgu sisse - ja üllatusin peaaegu et ehmatuseni - kõndisin oma üllatuses veel natuke edasi ja läksin siis tõktõktõk tagasi. Seal oli pisike hoov, mida keegi ilmselt ei kasutanud, see oli täis vanade ajalehtede pakke ja avatud värava kõrval vanade ajalehtede vahel seisis elusuuruses Lenini kuju...
Ühesõnaga - äärmiselt ilus ja äärmiselt üllatuslik linnaosa, kus ajaloolised isiksused on kohal kõikvõimalikes vormides.

Eilse päeva suurim avastus oli aga see, et ma suudan vene keeles rääkida
-vene koolide reformist Eestis (see teema on mul endiselt nii meelel kui keelel ja ei lähe sealt ära)
-Marxist
-kapitalismist ja kommunismist
-Venemaa lähenemisest ajaloole
Muidugi vigaselt, aga, kohati sõnu otsides ja käänete ja pööretega hätta jäädes saavad mõtted arusaadavaks. (Teemaks olid veel postmodernism, sõda, okupatsioonid jms...)
Põnevaim teade tuli Karolinalt, kes oli jõudis Jasnaja Poljanast tagasi parajasti siis, kui mina ja Dorotee (kes on ka üks saksa tüdruk - teiste välismaalastega on kohati lihtsam keelt praktiseerida - nad on kannatlikumad kuulajad, sest on ise ka mitteniisoravad rääkijad) olime oma teemadega jõudnud Saksa/Eesti vähemuste haridusprobleemide (ehk - vene koolid Eestis ja türgi emigrandid Saksamaal) juurde. Karolina rääkis nimelt, et ülikoolil, s.t meie ühikal/kodul on salajane maa-alune sissepääs, läbi mingisuguse labürindilise keldri... (ehk siis saab majja tulla ka ilma et peaks kuskil mingit propuskit näitama) Keegi oli talle seda näidanud. Ta lubas meile ka selle kätte juhatada. Põnev! (ja ta rääkis veel, et meie korpusest saab ka katusele. Tuleb leida ainult inimesed, kes teaksid, kuidas - sest et kõik ei tea... ;))
Ja suurim sõnaaps oli korduvalt автостоп'i автобус'iks lausumine. Mulle meeldib hääletamine, hääletamine aga mitte bussid! Mitte bussid... Need kaks sõna on vene keeles lubamatult sarnased...