Juhtumisi juhtub juhtumisi: Mind polnud siin pahupidises linnas ehk meri ja mäed, meri ja mäed.

Akna taga vaibus mõneks ajaks jälle autode kiirendusvõistlus (mida on viimasel ajal valjemini kuulda kui varem, nad on vist lähemale tulnud. noh ja aken on ka lahti). Ja natukese aja eest käisin oma hiigelüüratu kodu, lp Moskva ülikooli peahoone katusel. Läbi akna. (selle juurde käib päeva tsitaat - Kristina: "Kaia, me läheme kell kümme läbi akna välja." Võttis tükk aega, enne kui ma aru sain, et mis aknast ja kuhu ja miks. Esimese hooga ei saanud kuidagi pihta, et miks peaks neil olema vaja hommikul toast läbi akna välja minna.) See päev on märkamatult sürreaalne. Rääkimata kellestki Grišast pargis, kes on Valgevenest, kes räägib itaalia keelt ja kellel on kaheksa venda ja kolm õde ja kes loeb piiblit, sest et piibel on väga mitmetasandiline ja nii huvitav, et tal ei tule isegi suitsetamine meelde (ta tundis lihtsalt huvi selle vastu, mida ma loen). Arvatavasti on asi saabunud kevades (mis vahetas välja veel alles eile päeval valitsenud kuumad, suvelikud ilmad. Oh well, see asi siin ei lähe ikka mitte kuidagi loogilisemaks). Moskva näitab end taas oma igapäevases pahupidisuses ja hakkab juba talutavamaks muutuma. Kuigi merd siin ikkagi ei ole ja nüüd, just mere äärest tulles, see ikka segab, rohkem kui enne.

Ehk siis, kui keegi veel ei tea, siis et keegi enam ei tuuneks muret ja et vältida edasisi kaebusi, et miks ma ei ole rohkem kui kuu aega blogi kirjutanud et cetera selles laadis - naasin alles mõni päev tagasi, mind ei olnud kolm nädalat üleüldsegi Moskvas, ka oma arvuti hülgasin selleks ajaks ja internetti sattusin üldse harva-harva. Reisimarsruut kulges sinka-sonka üle ja läbi Venemaa ja Euroopa - Moskva-Pskov-Tartu-Tallinn-Varssavi-ee, khmm, Przemyśl-Lviv-Simferopol-Jalta-Krimmi idarannik-Simferopol-Harkov-Belgorod-Voronež-Moskva. Pikemate peatustega (ehk siis peatustega, mis peatustena loevad) Tartus, Tallinnas, Lvivis, Jaltas, erinevates Krimmi idaranniku punktides ja Voronežis ka (Moskva ei loe, eks ole). Selline ringreis siis. Kõik peatused olid äärmiselt ägedad (ja mittepeatused ilmselt ka). Alates Tartus inimeste üllatamisest(/šokeerimisest:P) stiilis "Kaia! Mida sa siin teed?!" kuni rõduga toa ja metsiku kaljani Voronežis. Jättes sinna vahele veel igasugu toredat, kummalist, ilusat, naljakat ja muus laadis muljetamisväärset. Sünnipäevaõnnitlused raekoja platsilt ja kokk, kes oli väsinud. Suurepärane D.M. http://www.youtube.com/watch?v=A5YtFeBt7Xc&feature=relmfu, keda sai seekord ilma arvutiekraani vahenduseta näha ja ema, kes veab teatrisse. Tasuta hommikusöök Varssavi kohvikus. Poola piirivalvur, kes arvab, et ma olen Ameerikast (sest et mul on nüüd lahedad passikaaned:p). Marsajuht, kes varustab meid vihmavarjuga (mille ma alles paari päeva pärast maha unustan). Veider baar, kus parooliks on "au Ukrainale!" ja öö läbi aknast kostuv lihavõttejumalateenistus. Hääletamine laevadele ja Istanbuli saamise asemel vajaliku hariduse puudumise tõttu siiski vaid ekskursioon laeval. Poisid, kes aitavad asju vaksalisse tassida, pileteid osta ja lõpuks enda juures suppi pakuvad. Meie võõrustaja, kes on läbi teinud kliinilise surma ja pärast seda usu juurde pöördunud ja tema kaksikõde (rehabilitatsionikeskuse juhataja), kes on täpselt sama energiline. Meri, mis mässab ja kalu kaldale uhub (ja mille juurest ma kuidagi minema ei saa). Kohalik külahull mereäärses väikelinnas. Pisarsilmne sõjaveteran turu ääres. Auto, millest tundub olevat reaalne välja kukkuda imekaunitel mägiteedel. Naljakavõitu öömajaotsingud ja lühikursus Krimmi veinidesse. Hommikusöök värskelt püütud kala ja praekartulitega ning joogainimesed. ("Sa näedki kohe selline välja, et õpid midagi humanitaarset") Sõit furgoonikastis koos labidaga ja Poolast vaimustuv autojuht (muu seas saime ka teada, et Krimmi tehti just safaripark). Abivalmis paraplaaniinstruktor, kes osutab meile kätte tee üle mägede (kuigi see tee osutub pikaks, raskeks ja palavaks ja too instruktor saab korduvalt kirutud, on lõppkokkuvõtteks seal mägedes ka hirmus ilus). Kodukitsed, keda metsikuks pidades nende teelt igaks juhuks kiirelt kaome. Ja kõik teised sulelised ja karvased, abivalmid ja jutukad, helistavad ja muretsevad. Noh ja, meri ja mäed, meri ja mäed.