Tegelikult ei, aga ikkagi, mulle meeldivad ööd. Saab juua veini ja sattuda huvitavatesse aruteludesse, jääda purju, ilma et kedagi segaks, saab olla oma maailmas ja ei pea tegema asjalikke asju.
http://www.youtube.com/watch?v=cUDv9DEfxAc&feature=related
Ehk siis jõime veini, arutlesime kooli üle ja rääkisime pikalt inimestest, kes ei saa kunagi pikka aega ühel kohal elada. Kõik need inimesed kes on: üles kasvanud Tansaanias ja hiljem kolinud koos vanematega Saksamaale, nüüd aga on reisinud mööda Aasiat ringi, proovinud natuke Euroopas elada ja siis taas kord kuhugi rännanud. Sest et nad lihtsalt ei saaaa. (jah, selline oli üks näide. Päriselt. Päris elust.) Näiteks. Näiteid on ka teistsuguseid, aga see kui kõige ilmekam jääb siia kui Näide. Mina vist ei ole selline, ma ei ole vanemate tõttu pidanud kuhugi kolima, ei ole teinud läbi ekstreemseid keskkonnavahetusi, olen üles kasvanud stabiilselt, samas riigis, jajaa. Minu keskkonnavahetused on tulnud ainult enda algatusel ja ei ole siiani olnud eriti ekstreemsed. Eesti-Island-Venemaa... Noh, selline sujuv, natuke läände ja natuke itta, enam-vähem samas kultuuriruumis. Aga sellegipoolest, paigal olla ikkagi ei saa. Frustratsioon tekib. Kogu aeg on vaja kuhagi minna. Homme Nižni Novgorodi ja frustratsioon kaob! Selle asemele tulevad motivatsioon, inspiratsioon ja kõik teised positiivsed -ioonid. Reisimise võlud. Alati on vaja vaid üht natukenegi konkreetsemat mõtet, kerget plaani peagi saabuvast huvitav-tundmatust asukohast, uuest põnevast maakera nurgast, mis pole liialt utoopiline sinna jõudmiseks, kuhu jõudmine on ka materiaalselt saavutatav ja...vsjo budet harashoo. Elu saab iluelusaks.
http://www.youtube.com/watch?v=cUDv9DEfxAc&feature=related
Ehk siis jõime veini, arutlesime kooli üle ja rääkisime pikalt inimestest, kes ei saa kunagi pikka aega ühel kohal elada. Kõik need inimesed kes on: üles kasvanud Tansaanias ja hiljem kolinud koos vanematega Saksamaale, nüüd aga on reisinud mööda Aasiat ringi, proovinud natuke Euroopas elada ja siis taas kord kuhugi rännanud. Sest et nad lihtsalt ei saaaa. (jah, selline oli üks näide. Päriselt. Päris elust.) Näiteks. Näiteid on ka teistsuguseid, aga see kui kõige ilmekam jääb siia kui Näide. Mina vist ei ole selline, ma ei ole vanemate tõttu pidanud kuhugi kolima, ei ole teinud läbi ekstreemseid keskkonnavahetusi, olen üles kasvanud stabiilselt, samas riigis, jajaa. Minu keskkonnavahetused on tulnud ainult enda algatusel ja ei ole siiani olnud eriti ekstreemsed. Eesti-Island-Venemaa... Noh, selline sujuv, natuke läände ja natuke itta, enam-vähem samas kultuuriruumis. Aga sellegipoolest, paigal olla ikkagi ei saa. Frustratsioon tekib. Kogu aeg on vaja kuhagi minna. Homme Nižni Novgorodi ja frustratsioon kaob! Selle asemele tulevad motivatsioon, inspiratsioon ja kõik teised positiivsed -ioonid. Reisimise võlud. Alati on vaja vaid üht natukenegi konkreetsemat mõtet, kerget plaani peagi saabuvast huvitav-tundmatust asukohast, uuest põnevast maakera nurgast, mis pole liialt utoopiline sinna jõudmiseks, kuhu jõudmine on ka materiaalselt saavutatav ja...vsjo budet harashoo. Elu saab iluelusaks.
No comments:
Post a Comment